Tere jälle!
Kätte on jõudnud külm ja pime novembrikuu, mis on soojas toas õdusalt raamatu lugemiseks ideaalne. Selle kuu raamatuks olen valinud Oscar Horta teose “Making a stand for animals”, mis keskendub loomade heaolule ning esile on toodud just metsloomade (wild animals) heaolu. Kuna raamat on alguses filosoofiline, tõmbas see mind endaga kohe kaasa. Mõtisklus selle üle, et inimene on parem kui ükskõik milline loom, sest ta on inimene, tõi hästi lihtsalt esile, miks me ei peaks pidama end ülimaks ning võiks hoolida ka mitte-inimloomadest. Teos seletas põhjalikult lahti, mis on spetsiesism (speciesism) ning miks see halb on.
Mulle meeldis, et raamat oli lühike ning kirjutatud väga lihtsas keeles ning arusaadavalt. Autor tõi palju näiteid ja argumente, miks me peaksime hoolima mitte-inimloomadest ning arvestama sellega, et ka neil on valus, emotsioonid, intelligentsus ja nad võivad kannatada haiguste ja muude ebameeldivate keskkonnatingimuste tõttu. Samuti meeldis mulle, et raamatus oli palju mõtisklevaid küsimusi, mis panid mind pikemalt mõtlema ja analüüsima. Ütleks, et kogu raamat oli selline huvitav teekond. Lugedes tegin tihti viieminutilisi pause, et kogu leotu üle mõelda ja enda arvamusega võrrelda.
Soovitan raamatut lugeda, sest see on kasulik enda moraalse ringi suurendamiseks. On imeline, kui inimene hoolib enda liigikaaslastest ning samuti ka teatud liiki mitte-loomadest, nagu kass, koer jt. Seega võiks eeldada, et ta on valmis oma moraalse empaatia ringi suurendama ning raamat on hea võimalus puutuda kokku argumentidega, mis soovitavad hoolida kõigist liikidest loomariigis.
Lõppu üks mõtisklus raamatust:
Ahvide planeet
Kujuta ette olukorda. Oletame, et mingi ootamatu sündmus muudab inimkonna evolutsiooni kulgu nii, et praeguste inimeste järeltulijate intelligentsus on vähem arenenud. Järgnevate põlvkondade järeltulijate kognitiivsed võimed sarnanevad täiskasvanud šimpanside omadega. Küll aga näevad järglased välja nagu tänapäeva inimesed. Samal ajal šimpanside järeltulijad arenevad omakorda intelligentsemaks ning lõpuks on neil samad võimed, mis on tänapäeva täiskasvanud inimestel. Lõpuks juhtub nii, et šimpansid jahivad inimesi, panevad nad puuridesse ja ekspluateerivad inimesi muudel viisidel. See tähendab, et nad kohtlevad neid viisil, nagu inimene kohtleb šimpanseid täna.
Sarnaseid stsenaariumeid on näidatud filmides. See tõstatab küsimused "mida me arvame sellest, kuidas tuleviku šimpansid käituvad?" "Kas me kiidame heaks, kuidas nad inimestega käituvad?" Üldjuhul enamik inimesi, kes neid filme vaatavad, ei kiida šimpanside tegevust heaks. Siiski filmides on ka neid šimpanse, kes on inimeste suhtes heatahtlikud ja on nende diskrimineerimise vastu ning filmivaatajate arvates käituvad need tegelased õigesti. See olukord on hämmastav, sest paljud inimesed, kes nii arvavad, toetavad samal ajal loomade ekspluateerimist tänases ühiskonnas. See tähendab, et nende jaoks on vastuvõetav, et loomadele tehakse seda, mida tehti inimestele filmis "Ahvide planeet," ja see suhtumine tundub vastuoluline.
Mida arvad sina?
Usin Lugeja
