Kujuta ette, et sa kõnnid kooli või tööle ja äkki märkad, et tiiki on kukkunud laps, kes on uppumise äärel. Sa saaksid lapse väga lihtsalt päästa, kuid rikuksid kallid riided ja jääksid kooli või tööle hiljaks. Kas sul on kohustus laps päästa, hoolimata kuludest, mis sellega kaasnevad? Enamik inimesi ilmselt arvab, et jah, meil kõigil on selline kohustus.

Maailma Majandusfoorumi töögrupi Global AI Council (GAIC) ajendusel valmis 2021. novembris raport teemal tehisintellekti positiivsed majanduslikud tulevikud. Raporti koostamise eesmärk oli leida üles võimalikud tulevikud, mille poole pürgida. Raporti koostamiseks intervjueeriti/kaasati töötubades rohkem kui 150 mõtteliidrit ja 14 juhtivat ökonomisti. Tähelepanu pöörati tehnoloogia lõhestavale võimele, mis kiirendab praegust ebavõrdsust. Koos töökohtadega kaob töö ise, mis vahel on inimesele peale sissetuleku ka elule mõtet andev tegevus.

William MacAskill alustab tõenäosusele keskenduvat 6. peatükki näitega Fukushima tuumakatastroofist. Fukushima Daiichi tuumajaam asus 2011. aastal aset leidnud maavärina keskpunktist 70 km kaugusel. Ehkki tuumajaama reaktorid lülitusid automaatselt välja, tabas looduskatastroof jaama jahutussüsteemi, mille tulemusena reaktorid hävisid. Kiirgus ise surmasid ei põhjustanud, kuid tagajärjed olid laastavad sellegipoolest – 160 000 inimest evakueeriti, üks sajast hukkus. Kellel lasub süü?

William MacAskill alustab oma raamatu „Doing Good Better“ (2015) 2. peatükki Aafrika keskosas asuvast väikesest riigist nimega Rwanda. Pikalt Belgia koloniaalvõimu all olevas riigis tekkisid vastuolud kahe etnilise grupi – tutside ja hutude – vahel. Konfliktid arenesid kodusõjaks, mis omakorda lõppes 1994. aastal verise genotsiidiga.

Kas kõik heateod on head teod? Sellele annab vastuse William MacAskill oma raamatus „Doing Good Better“ (2015) juba sissejuhatuses – ei ole. MacAskill räägib loo ettevõtjast, kes leidis omamoodi lahenduse piirkondadele, kus joogivesi ei tule mitte kodukraanist, vaid kaugest kaevust.

Tänapäeval võib üks suurimaid probleeme olla loomade kannatused lihatööstuses. Üksnes USA tööstusfarmides kasvatati ja tapeti aastal 2015 umbes 9,2 miljardit looma ning seda tingimustes, mis põhjustasid loomadele tõenäoliselt äärmisi kannatusi.Kõnealune probleem paistab olevat uskumatult kõrvalejäetud. Praeguseks arvavad paljud eksperdid, et loomadel on teadvus ning valu tundmise võime, kuid inimeste kannatustele kipume omistama tunduvalt suuremat kaalu kui loomade omadele. Seda võib vaadelda kui üht spetsietsismi vormi. Spetisetsismi iseloomustab loomade väärtustamine tunduvalt vähemal määral kui see oleks õigustatud.

Risto Uuk rääkis selles taskuhäälingu osas Holger Kiigega, kes on Tallinna Tehnikakõrgkooli filosoofia lektor ja Tallinna Ülikooli filosoofia doktorant. Nad vestlesid efektiivse altruismi filosoofiast ja liikumisest, efektiivsest altruismist kui tagajärje-eetikast, põhjustest efektiivse altruismiga tegelemiseks, võimalikest vastuväidetest efektiivsele altruismile ja ka sellest, kuidas karjääri läbi võimalikult palju head teha.

Inimkonna majanduse ajaloos ei olnud 200 000 aasta jooksul toimunud just kuigi palju märkimisväärset – valdava enamiku ajast elasid peaaegu kõik inimesed võrdväärselt ühe dollari eest päevas. Ent seda seni, kuni leidis aset teaduslik-tehniline revolutsioon, mis tõi kaasa maailma SKP hüppelise ja seni jätkuva kasvu. Arvestades sellega, kuivõrd on need avastused ja leiutised maailma muutnud, võime öelda, et elame inimkonna ajaloos enneolematus ajastus, ning ma usun, et meie eetilised arusaamad ei ole veel olukorrale järele jõudnud. Teaduslik-tehniline revolutsioon on muutnud nii meie arusaama maailmast kui ka meie võimekust seda muuta. Praegu vajame hoopis eetilist revolutsiooni, et jõuda selgusele, kuidas kasutada neid olulisi ressursse maailma paremaks muutmiseks.

Tervishoiule raha kulutamine vaestes riikides on ilmselt kulutõhusam kui jõukamates riikides. Eksistentsiohtude leevendamiseks raha kulutamine võib aga olla veelgi prioriteetsem.

Kuidas peaksin mina elama ja mida peaks ühiskond tegema? Nendele küsimustele vastab utilitarismi filosoofia üheselt: õige on teha seda, mis toob kõige rohkem kasu. Selleks on vaja hinnata tegude tagajärgi. Filosoofid Katarzyna de Lazari-Radek ja Peter Singer on kirjutanud kokkuvõtliku raamatu utilitarismist – filosoofiast, kuidas on õige elada.