Kliimasoojenemine

Veebruarikuu raamat: "Not the End of the World"

Kliimasoojenemine; looduskatastrofid; kunagi oli taevas sinisem ja muru rohelisem - meiega on kõik. Hannah Ritchie võtab andmete abil kokku, et maailm pole veel kliimamuutuste tõttu hukas ja asi on liikunud paremuse poole

Usin lugeja (toimetas Jete Jõgi)
2026-02-02

Praeguse toidutootmissüsteemiga ei saa jätkata

Praegune toidutotmissüsteem ei ole jätkusuutlik - see kulutab liiga palju vett ja maismaad, et toita ära kogu rahvastik ning ei toeta kliimakriisi lahendamist.

Anette Maria Hermaküla
2026-01-25

#21 Karin Kanamäega Taimse Teisipäeva kooliprogrammist

Karin Kanamäe on Taimse Teisipäeva avaliku sektori koostöö juht. Taimne Teisipäev on loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad üleriigiline rahvatervise kampaania, mis kutsub üles eelistama kord nädalas taimset toitu ning seeläbi hoolima oma tervisest, loomadest ja keskkonnast. Kampaaniaga on liitunud üle 280 söögikoha ja üle 100 haridusasutuse. 22 päeva kestvast taimetoidu väljakutsest on osa võtnud üle 9000 inimese. Seekordses saates keskendusime peamiselt Taimse Teisipäeva Keskkonnaministeeriumilt tunnustuse pälvinud kooliprogrammile ning arutlesime, mis on taganud selle edukuse.

Rainer Kravets
2022-05-17

Kuidas teha head paremini, 3. osa

William MacAskill alustab tõenäosusele keskenduvat 6. peatükki näitega Fukushima tuumakatastroofist. Fukushima Daiichi tuumajaam asus 2011. aastal aset leidnud maavärina keskpunktist 70 km kaugusel. Ehkki tuumajaama reaktorid lülitusid automaatselt välja, tabas looduskatastroof jaama jahutussüsteemi, mille tulemusena reaktorid hävisid. Kiirgus ise surmasid ei põhjustanud, kuid tagajärjed olid laastavad sellegipoolest – 160 000 inimest evakueeriti, üks sajast hukkus. Kellel lasub süü?

Ann-Marii Vilk
2020-07-19
2020-08-05

Maris Salaga teaduslikust meetodist

Risto Uuk rääkis selles taskuhäälingu osas Maris Salaga, kes on lõpetanud kognitiivteaduste bakalaureuse Aarhusi ülikoolis Taanis ja jätkab seal sügisel magistrantuuris õpinguid samal erialal inseneeria kallakuga. Nad vestlesid teaduslikust meetodist, teaduse olulisusest maailma paremaks muutmiseks, teaduse halvast mõjust maailmale, potentsiaalikamatest erialadest maailma paremaks muutmiseks, teadusliku meetodi nõrkustest ja paljust muust.

Risto Uuk
2019-06-29
2020-08-05

Neli suurimat eksistentsiriski inimkonna teel

Homo sapiens on planeedil Maa eksisteerinud viimased 200 000 aastat. Teoreetiliselt võime siin liigina elada veel miljoneid aastaid, mille käigus võib inimkond areneda kaugustesse, mida hetkel on isegi raske ette kujutada. Miljonid tulevased põlvkonnad võiksid oma elus olla võrreldes meiega palju õnnelikumad, omada rohkem teadmisi ja tegutseda loovamalt.

Urmas Tiirik
2019-06-10
2020-08-05