Tehisintellekt
1 / 2

Maris Salaga teaduslikust meetodist

Risto Uuk rääkis selles taskuhäälingu osas Maris Salaga, kes on lõpetanud kognitiivteaduste bakalaureuse Aarhusi ülikoolis Taanis ja jätkab seal sügisel magistrantuuris õpinguid samal erialal inseneeria kallakuga. Nad vestlesid teaduslikust meetodist, teaduse olulisusest maailma paremaks muutmiseks, teaduse halvast mõjust maailmale, potentsiaalikamatest erialadest maailma paremaks muutmiseks, teadusliku meetodi nõrkustest ja paljust muust.

Risto Uuk
29. juuni 2019

Neli suurimat eksistentsiriski inimkonna teel

Homo sapiens on planeedil Maa eksisteerinud viimased 200 000 aastat. Teoreetiliselt võime siin liigina elada veel miljoneid aastaid, mille käigus võib inimkond areneda kaugustesse, mida hetkel on isegi raske ette kujutada. Miljonid tulevased põlvkonnad võiksid oma elus olla võrreldes meiega palju õnnelikumad, omada rohkem teadmisi ja tegutseda loovamalt.

Urmas Tiirik
10. juuni 2019

Jaan Tallinna, Oliver Laasi ja Tanel Tammetiga tehisintellekti ohtudest

Risto Uuk rääkis selles taskuhäälingu osas Jaan Tallinna, Oliver Laasi ja Tanel Tammetiga. Jaan Tallinn on Skype'i ja Kazaa kaasasutaja ning kaasasutas ka eksistentsiaalseid riske uurivad organisatsioonid Centre for the Study of Existential Risk ja Future of Life Institute. Oliver Laas on mitmes erinevas asutuses filosoofia külalislektor, näiteks Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudis. Tanel Tammet on arvutiteadlane ja Tallinna Tehnikaülikooli võrgutarkvara professor. Nad vestlesid selle üle, kui palju peaks tehisintellekti ohtude pärast muretsema ja mida me nende vähendamiseks tegema peaksime.

Risto Uuk
4. mai 2019

Millega tegelevad tehisintellekti ohutuse uurijad?

Tehisintellekti ohud on ühiskonnas üha rohkem kõlapinda saamas. Stephen Hawking, Elon Musk ning Bill Gates on kõik väljendanud sügavat muret kiiresti arenevate autonoomsete agentide pärast. Eriti populaarne on see efektiivse altruismi kogukonnas – efektiivsetele karjääridele suunatud organisatsioon 80,000 Hours nimetab tehisintellekti ohutuse probleemi ja bioriske kõige olulisemaks.

Richard Annilo
3. aprill 2019

Andreas Palmiga eksistentsiriskidest Steven Pinkeri raamatu põhjal

Risto Uuk rääkis selles taskuhäälingu osas Andreas Palmiga, kes on Pariisi Poliitikauuringute Instituudi tudeng ja lõpetamas sellel õppeaastal oma bakalaureusekraadi Edinburghi ülikoolis. Nad vestlesid Harvardi ülikooli psühholoogia professor Steven Pinkeri raamatu "Enlightenment Now" 19. peatüki üle, mis räägib eksistentsiriskidest. Juttu tuli sellest, miks Pinker arvab, et eksistentsiriskidest mõtlemine ei ole hea, tehnoloogia optimismist ja pessimismist, tehisintellekti ohtudest ja paljust muust.

Risto Uuk
24. veebruar 2019

Miks on valdkonna valimisel kasulik jääda neutraalseks

Kõigi olendite kannatuste leevendamiseks paistab esmapilgul esmatähtsa eesmärgina farmiloomade heaolu propageerimine. Põhjalikum analüüs viitab aga sellele, et esmatähtsad võivad olla mitmed teisedki teemad. Lisaks farmiloomade heaolule on olulisel kohal ka metsloomade kannatused, tehisteadvus ning tulevikutehnoloogiate eetiline kasutamine. Prioriteete on aga keeruline seada, sest nii tulevased arengusuunad kui probleemide lahenduste võimalused on ebakindlad. Selle ebakindluse valguses tasub aktivismile läheneda üha neutraalsema hoiaku ning paindlikkusega. Järgnev arutelu annab ülevaate valdkonna-neutraalse (ingl cause-neutral) lähenemise olemusest ja selle kasust.

Helena Hanso
14. jaanuar 2019

Millised on meie ajastu kõige tähtsamad moraalsed probleemid?

Inimkonna majanduse ajaloos ei olnud 200 000 aasta jooksul toimunud just kuigi palju märkimisväärset – valdava enamiku ajast elasid peaaegu kõik inimesed võrdväärselt ühe dollari eest päevas. Ent seda seni, kuni leidis aset teaduslik-tehniline revolutsioon, mis tõi kaasa maailma SKP hüppelise ja seni jätkuva kasvu. Arvestades sellega, kuivõrd on need avastused ja leiutised maailma muutnud, võime öelda, et elame inimkonna ajaloos enneolematus ajastus, ning ma usun, et meie eetilised arusaamad ei ole veel olukorrale järele jõudnud. Teaduslik-tehniline revolutsioon on muutnud nii meie arusaama maailmast kui ka meie võimekust seda muuta. Praegu vajame hoopis eetilist revolutsiooni, et jõuda selgusele, kuidas kasutada neid olulisi ressursse maailma paremaks muutmiseks.

Reeli Jantson
11. detsember 2018

Miks peaksime seadma prioriteediks kauge tuleviku?

Raising for Effective Giving (REG) rahastab parimaid organisatsioone, mis tegelevad kõige pakilisemate probleemidega. Aga mis täpselt on kõige pakilisem probleem? Selgitame lühidalt selles postituses, miks seame prioriteediks kaugtulevikku sekkumist, ja eriti sellist, mis püüab vältida halvimaid sündmusi, mis põhjustaksid suuri kannatusi.

Elis Christina Kuuse
30. november 2018

Infograafik tehisintellekti äpardustest

Tehisintellekti tõttu on juhtunud juba terve rida väiksemaid ja suuremaid äpardusi. Üha uute intelligentsete toodete turule tulekul võib oodata, et kasvab nii nende sagedus kui ka tõsidus.

Risto Uuk
12. august 2018

Eksistentsiohud võivad olla pakilisemad kui tervishoid ja vaesus

Tervishoiule raha kulutamine vaestes riikides on ilmselt kulutõhusam kui jõukamates riikides. Eksistentsiohtude leevendamiseks raha kulutamine võib aga olla veelgi prioriteetsem.

Risto Uuk
4. august 2018
1 / 2