Tehisintellekt areneb kiiresti ja muudab meie elu paljudes valdkondades. Kuid kui palju mõtleme me sellele, millised ohud võivad kaasneda TI süsteemide järjest suureneva võimekusega? Ja mis veel olulisem - kes Eestis sellega tegeleb?
Viisin oktoobrist novembrini 2024 läbi projekti, mille eesmärk oli kaardistada Eesti TI turvalisuse maastikku. Otsisin vastuseid kolmele küsimusele: millised organisatsioonid tegelevad TI turvalisusega, kes on need inimesed, kes selle teemaga töötavad või tahaksid töötada, ning mida saaks Efektiivne Altruism Eesti teha, et toetada TI turvalisuse arengut meie riigis.
TI turvalisus hõlmab küsimusi, mis ulatuvad kaugemale küberrünnakutest ja andmevargustest. Esiteks on joondamine (inglise k. alignment)- kas TI teeb seda, mida me tahame, ja kas selle eesmärgid on kooskõlas meie huvidega? Teiseks küsimused ühiskondliku mõju kohta - kas TI süsteemid on usaldusväärsed ja kas nende kasutamine ei too kaasa ootamatuid kahjulikke tagajärgi? Kolmandaks eetika - kuidas tagada, et TI areng austab üksikisiku õigusi? Ja neljandaks väärkasutuse vältimine - sealhulgas desinformatsioon ja manipulatsioon.
Neist kõige olulisem ja keerulisem on joondamine, sest just see valdkond on seotud kõige suuremate eksistentsiaalsete riskidega. Kahjuks on sellega tegelevaid inimesi ja organisatsioone Eestis kõige raskem leida.
Kaardistuses kasutasin raamistikuna 2025. aasta rahvusvahelist TI ohutuse raportit1, mis jagab riskid väärkasutuseriskideks (misuse), talitlushäiretest tulenevateks riskideks (malfunctions), süstemaatilisteks riskideks (systemic risks) ja avatud lähtekoodiga mudelite mõjuks (open-weight general-purpose AI models)2. See aitab näha, millised valdkonnad on Eestis kaetud ja millised mitte.
Üks selle kaardistuse suurimaid praktilisi raskusi oli sõnavara. Eesti keeles kasutatakse sõna "turvalisus" väga laialt ja erinevates tähendustes. Kui otsida "turvaline tehisintellekt" või "TI turvalisus", leiab palju materjali - aga suur osa sellest räägib hoopis muust, kui see kaardistus silmas peab.
Näiteks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) kampaania "Turvaline AI"3 pakub ettevõtetele juhiseid TI kasutuselevõtuks, hõlmates küberturvalisust, õiguslikku vastavust ja äriprotsesside riskihaldust. See on kasulik ja vajalik töö, kuid see ei ole TI turvalisus selles tähenduses, mida käsitleb rahvusvaheline AI safety kogukond4 - küsimused joondamisest, eksistentsiaalsetest riskidest ja TI süsteemide endi ohtlikkusest.
Praktikas kujunes välja kolm tasandit:
See eristus on oluline, sest ilma selleta jääb mulje, et Eestis tegeletakse TI turvalisusega aktiivselt. Tegelikult tegeletakse peamiselt kolmanda tasandi teemadega, natuke teise tasandiga ja esimese tasandiga peaaegu üldse mitte.
Eesti valitsus on teadlik TI arengust ja on loonud programme, et tagada Eesti edu TI ajastul. Selle uuringu jooksul leiti, et Eesti ise suuri keelemudeleid ei arenda, vaid teeb koostööd rahvusvaheliste hiiglastega nagu Meta ja OpenAI, varustades neid eestikeelsete tekstidega.
Rahvusvahelise raamistiku kategooriatest on valitsuse fookus selgelt väärkasutuseriskidel - eelkõige küberturvalisusel ja hübriidrünnakutel - ning inimese kontrolli hoidmisel otsuste tegemisel. Arengukavad ei maini bioloogilisi ega keemilisi rünnakuid, talitlushäiretest tulenevaid usaldusväärsuse probleeme ega eksistentsiaalseid riske. Valitsuse esindajate reaktsioon TI eksistentsiaalsetele ohtudele on pigem skeptiline6. Samal ajal loovad Eesti koos Balti riikide ja Poolaga TI gigatehast, mille üks eesmärke on TI süsteemide treenimine7.
Üks olulisemaid TI teaduskeskusi on EXAI (2024–2030) - Tartu Ülikooli, Cybernetica ja TalTechi konsortsium, mille tegevusvaldkonnad hõlmavad tehisintellekti teadmisi, hübriidsüsteeme, ohutuspiirdeid ja usaldusväärsust ning privaatsust ja turvalisust.
Novembri 2024 seisuga on EXAI avaldanud 17 teadusartiklit, neist vähemalt kaks seotud TI ja küberturvalisusega8. Kaks uurimisrühma tegelevad sügavuti TI kaitsega rünnete vastu: Rain Ottise rühm TalTechis ja Liina Kammi rühm Cyberneticas. Osa tegevusest on küll seotud TI turvalisusega - eelkõige talitlushäiretest tulenevate riskide valdkonnas (usaldusväärsus, ohutuspiirded) - kuid see jääb pigem lähedase, osaliselt kattuva tasandi piiridesse. Otsest fookust joondamisele või eksistentsiaalsetele riskidele ei leidnud.
Eestis saab TI-ga seotud erialasid õppida TalTechis, Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis. Hetkel ei ole üheski ülikoolis kursust, mis keskendub spetsiifiliselt TI ohtudele või turvalisusele - küll aga leidub üldisemaid eetikaaineid.
Kõige olulisem areng: Jüri Vlassov on asunud jaanuarist 2026 Sisekaitseakadeemiasse, kus ta on moodustamas TI ohutuse ekspertgruppi9. See toob TI turvalisuse teema - kitsas, esimese tasandi mõttes - otseselt riigi julgeoleku ja riigikaitse konteksti.
Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituudis on mitmeid potentsiaalselt asjakohaseid uurimisgruppe: Scaling and Intelligence Lab (SaiL), Machine Learning research group, Onelab ja Data Systems Group, kes mainivad tõlgendatavuse (interpretability) teemasid. Ülikoolide üldine hoiak on aga pigem TI kasutamine oma produktiivsuse tõstmiseks, mitte laiem visioon TI ohtude kohta.
Eestis on palju firmasid, mis ehitavad TI agente, vestlusroboteid ja koolitavad ettevõtteid TI kasutuselevõtul. Paljud mainivad EL-i TI määrust ja TI usaldusväärsust tooteomadusena, kuid raamistiku kategooriatest puudutatakse vaid pealiskaudselt süstemaatilisi riske (regulatsioon, privaatsus) ja väärkasutuseriske (küberturvalisus) - sügavamaid probleeme ega eksistentsiaalseid riske ei käsitleta.
Erandlik näide on ITL, kes on loonud juhiseid ettevõtetele küberturvalisuse tagamiseks TI maailmas ja viidanud ka sellele, kuidas TI võib ohustada inimelusid. Kuigi ITL-i "Turvaline AI" kampaania kuulub põhiliselt kolmanda tasandi alla - küberturvalisus ja äriprotsesside riskihaldus -, on see üks väheseid Eesti ärikonteksti näiteid, kus mainitakse ka tõsisemaid ohtusid.
Eesti tipptasemel TI idufirmad - Pactum (autonoomsed äriläbirääkimised), Timbeter (metsanduse mõõtmine), Ready Player Me (metaversumi avatarid), Starship Technologies (autonoomne tarne) ja Binalyze (küberturvalisus) - näitavad, et tugevat TI ekspertiisi on olemas. Küsimus on, kuidas seda suunata ka TI turvalisuse valdkonda.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus pakub ettevõtlustoetusi (€250 000 – €2 miljonit) kõrge riskiga teadus- ja arendustegevuseks. EL-i taaste- ja vastupidavusrahastust on Eestile suunatud üle €24 miljoni digitaalseks ja TI infrastruktuuri arendamiseks, kuigi selle rahastusega ei ole hetkeseisuga TI-ga seotud projekte palju tehtud10. Rahvusvahelistest allikatest võiksid kõne alla tulla EA annetajad nagu Coefficient Giving või Survival and Flourishing Fund.
TI-Kirjaoskuse Päev 2025 (september 2025), mida korraldas Founderly AIM (AI Momentum) koostöös TalTechi, AIRE, EIS ja EXAI-ga hõlmas muuhulgas Jüri Vlassovi ettekannet pealkirjaga “Nõuetest kaugemale: eetiline AI arendus eksistentsiaalsete riskide maandamisena”, kaasates sellega eksistentsiaalsete riskide olulisuse Eesti TI-kirjaoskuse maailmapildile.
Tallinn Digital Summit 2025 (oktoober 2025) kandis pealkirja "Collectively at the Crossroads: Towards Secure and Resilient AI Futures" - fookuses turvaliste TI tulevike loomine, tasakaalustades innovatsiooni vastutuse ja demokraatlike väärtustega.
AGI turvalisuse ettekanne Kaarel Hänni poolt (jaanuar 2026, Tartu Ülikool) oli haruldane otsene käsitlus AGI tehnilisest ja kontseptuaalsest turvalisusest - üks väheseid näiteid esimese tasandi TI turvalisusest Eestis.
Tehisaru 2026 (jaanuar 2026), mida korraldas Justiits- ja digiministeerium, avas minister Liisa Pakosta kõnega "Mida me TI ajastul ei tee" - punased jooned hõlmasid TI otsustamist süü üle, eesti keele ja kultuuri kahjustamist ning jälgimist ilma nõusolekuta. Konverents käsitles otseselt väärkasutuseriske nagu desinformatsioon ning süstemaatilisi riske nagu privaatsus ja eetilised küsimused.
Peale mitme kuu pikkust kaardistustööd: TI turvalisuse valdkonnas ei toimu Eestis veel eriti palju. See pole üllatav - teema on keeruline ja Eesti on väike riik. Rahvusvahelise raamistiku kategooriatest on Eestis kõige paremini kaetud väärkasutuseriskid (küberturvalisus) ja osaliselt talitlushäiretest tulenevad riskid (usaldusväärsus). Süstemaatilised riskid saavad tähelepanu peamiselt läbi EL-i regulatsiooni. Joondamisega ja eksistentsiaalsete riskidega tegelevaid inimesi on aga raske leida ning avatud lähtekoodiga mudelite mõju TI riskidele ei käsitle keegi. Valitsuse prioriteet on TI edu ja konkurentsivõime, mitte pikaajaliste riskide ennetamine.
Samas on lootustandvaid märke. Isiklikud vestlused on näidanud, et huvi on olemas. Eesti võiks olla väga heas positsioonis arendada oma küberturvalisuse kogemust TI turvalisuse suunas. Mõned sündmused nagu TI-Kirjaoskuse Päev 2025 ja Tehisaru 2026 annavad lootust, et suhtumine võib hakata muutuma.
Eesti põhiprobleem TI turvalisuse valdkonnas on inimeste puudumine. Eksperte saab luua kas noorte hõlmamisega või doktorikraadiga inimestes huvi äratamisega.
1. Toeta Jüri Vlassovi TI ohutuse gruppi Sisekaitseakadeemias. See on praegu kõige lähedasem ettevõtmine TI turvalisusele Eestis. Jüri vajab inimesi, kes oleksid huvitatud koostööst - ideaalis doktorikraadiga ja teemast huvitatud. Kui suudame leida andekaid inimesi, saame neid tema poole suunata.
2. Loo TI turvalisuse huvigrupp. Reklaamida ülikoolides sobivatel erialadel ja laborite kaudu, leida huvilisi, kellega koos artikleid lugeda või Apart häkatonil11 osaleda. Huvilised saab suunata kas välismaa võimaluste või Sisekaitseakadeemia poole.
Poolt:
Vastu:
See projekt on rahastatud Efektiivne Altruism Eesti poolt. Kui sul on kommentaare, soovitusi või tead kedagi, kes võiks olla huvitatud TI turvalisuse teemadest Eestis, võta julgelt ühendust.
Viited:
