Kaugtulevik

#19 Maris Salaga digitaalnomaadlusest ja networkimisest

Vestleme Maris Salaga, EA Eesti aktiivse liikmega, kes tegutseb hetkel organisatsioonis Nonlinear Fund, mis otsib ning aitab ellu viia ideid kannatuste ja eksistentsiriskide vähendamiseks. Juttu tuleb Marise kogemusest Efektiivse Altruismiga seotud valdkonnas karjääri alustamisega, networkimisest ja EA Global-ist.

Olivia Raudsik
23. märts 2022

#16 Risto Uukiga Euroopa tehisintellekti poliitika karjäärist

Risto Uuk on EA Eesti asutaja ning ka varasem taskuhäälingu saatejuht. Alates selle aasta juunist töötab Risto poliitika analüütikuna Future of Life Institute-is, kus ta keskendub peamiselt tehisintellekti poliitikale. Varasemalt on Risto töötanud Maailma Majandusfoorumi positiivsete tehisintellekti stsenaariumite projekti kallal, teinud uurimistööd Euroopa Komisjonile usaldusväärse tehisintellekti kohta ning toetanud Euroopa tehisintellekti poliitika suunalist uurimistegevust organisatsioonis Berkeley Existential Risk Initiative. Seekordses saates andsime ülevaade tehisintellekti valdkonnast, rääkisime võimalikest karjääriteedest, Risto kandideerimise kogemustest ja nippidest, tema tööst Future of Life Institute-is ning muudest projektidest, kus ta on kaasa löönud.

Rainer Kravets
2. detsember 2021

Jaan Tallinna, Oliver Laasi ja Tanel Tammetiga tehisintellekti ohtudest

Risto Uuk rääkis selles taskuhäälingu osas Jaan Tallinna, Oliver Laasi ja Tanel Tammetiga. Jaan Tallinn on Skype'i ja Kazaa kaasasutaja ning kaasasutas ka eksistentsiaalseid riske uurivad organisatsioonid Centre for the Study of Existential Risk ja Future of Life Institute. Oliver Laas on mitmes erinevas asutuses filosoofia külalislektor, näiteks Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudis. Tanel Tammet on arvutiteadlane ja Tallinna Tehnikaülikooli võrgutarkvara professor. Nad vestlesid selle üle, kui palju peaks tehisintellekti ohtude pärast muretsema ja mida me nende vähendamiseks tegema peaksime.

Risto Uuk
4. mai 2019

Millega tegelevad tehisintellekti ohutuse uurijad?

Tehisintellekti ohud on ühiskonnas üha rohkem kõlapinda saamas. Stephen Hawking, Elon Musk ning Bill Gates on kõik väljendanud sügavat muret kiiresti arenevate autonoomsete agentide pärast. Eriti populaarne on see efektiivse altruismi kogukonnas – efektiivsetele karjääridele suunatud organisatsioon 80,000 Hours nimetab tehisintellekti ohutuse probleemi ja bioriske kõige olulisemaks.

Richard Annilo
3. aprill 2019

Andreas Palmiga eksistentsiriskidest Steven Pinkeri raamatu põhjal

Risto Uuk rääkis selles taskuhäälingu osas Andreas Palmiga, kes on Pariisi Poliitikauuringute Instituudi tudeng ja lõpetamas sellel õppeaastal oma bakalaureusekraadi Edinburghi ülikoolis. Nad vestlesid Harvardi ülikooli psühholoogia professor Steven Pinkeri raamatu "Enlightenment Now" 19. peatüki üle, mis räägib eksistentsiriskidest. Juttu tuli sellest, miks Pinker arvab, et eksistentsiriskidest mõtlemine ei ole hea, tehnoloogia optimismist ja pessimismist, tehisintellekti ohtudest ja paljust muust.

Risto Uuk
24. veebruar 2019

Miks on valdkonna valimisel kasulik jääda neutraalseks

Kõigi olendite kannatuste leevendamiseks paistab esmapilgul esmatähtsa eesmärgina farmiloomade heaolu propageerimine. Põhjalikum analüüs viitab aga sellele, et esmatähtsad võivad olla mitmed teisedki teemad. Lisaks farmiloomade heaolule on olulisel kohal ka metsloomade kannatused, tehisteadvus ning tulevikutehnoloogiate eetiline kasutamine. Prioriteete on aga keeruline seada, sest nii tulevased arengusuunad kui probleemide lahenduste võimalused on ebakindlad. Selle ebakindluse valguses tasub aktivismile läheneda üha neutraalsema hoiaku ning paindlikkusega. Järgnev arutelu annab ülevaate valdkonna-neutraalse (ingl cause-neutral) lähenemise olemusest ja selle kasust.

Helena Hanso
14. jaanuar 2019

Kuidas targalt annetada

Eestis on keskmine brutokuupalk 2018. aasta lõpu seisuga ligikaudu 1300 eurot. Pärast makse jääb sellest kätte umbes tuhat eurot. See tähendab aastas ligikaudu 12 000 eurot sissetulekuid. Kui sellised andmed sisestada heategevusorganisatsiooni Giving What We Can veebilehele “Kui rikas ma olen?” kalkulaatorisse, selgub, et keskmine eestlane on maailmas 9% kõige rikkamate inimeste seas. Kui ta otsustaks annetada oma sissetulekust 10% heategevusele, jääks ta ikkagi 10% kõige rikkamate sekka.

Risto Uuk
30. detsember 2018

Millised on meie ajastu kõige tähtsamad moraalsed probleemid?

Inimkonna majanduse ajaloos ei olnud 200 000 aasta jooksul toimunud just kuigi palju märkimisväärset – valdava enamiku ajast elasid peaaegu kõik inimesed võrdväärselt ühe dollari eest päevas. Ent seda seni, kuni leidis aset teaduslik-tehniline revolutsioon, mis tõi kaasa maailma SKP hüppelise ja seni jätkuva kasvu. Arvestades sellega, kuivõrd on need avastused ja leiutised maailma muutnud, võime öelda, et elame inimkonna ajaloos enneolematus ajastus, ning ma usun, et meie eetilised arusaamad ei ole veel olukorrale järele jõudnud. Teaduslik-tehniline revolutsioon on muutnud nii meie arusaama maailmast kui ka meie võimekust seda muuta. Praegu vajame hoopis eetilist revolutsiooni, et jõuda selgusele, kuidas kasutada neid olulisi ressursse maailma paremaks muutmiseks.

Reeli Jantson
11. detsember 2018

Miks peaksime seadma prioriteediks kauge tuleviku?

Raising for Effective Giving (REG) rahastab parimaid organisatsioone, mis tegelevad kõige pakilisemate probleemidega. Aga mis täpselt on kõige pakilisem probleem? Selgitame lühidalt selles postituses, miks seame prioriteediks kaugtulevikku sekkumist, ja eriti sellist, mis püüab vältida halvimaid sündmusi, mis põhjustaksid suuri kannatusi.

Elis Christina Kuuse
30. november 2018