Kliimasoojenemine; looduskatastrofid; kunagi oli taevas sinisem ja muru rohelisem - meiega on kõik. Hannah Ritchie võtab andmete abil kokku, et maailm pole veel kliimamuutuste tõttu hukas ja asi on liikunud paremuse poole

Praegune toidutotmissüsteem ei ole jätkusuutlik - see kulutab liiga palju vett ja maismaad, et toita ära kogu rahvastik ning ei toeta kliimakriisi lahendamist.

“Uus aasta, uus mina!” Kõlab tuttavalt? Kui ratsionaalselt aga inimesed mõtlevad ning seetõttu ka enda eesmärke seavad? Jaanuarikuu raamatu olen valinud just seetõttu ratsionaalsest mõtlemisest. Tegu on Hans Roslingu teosega “Factfulness” (raamat on ka ilmunud eesti keeles, “Faktitäius”), mis tõstab esile selle, mis mõjutab meie taju maailmast.

Detsembrikuu raamat keskendub seekord sellele, kuidas me kujundame oma arvamust sellest, mida "hea" tähendab.

Arvamusfestivali aruelu "Annetuskultuur. Kuidas Eestist saab helde rahvas?" on nüüd taskuhäälinguna kuulatav.

Efektiivse Altruism Eesti kogukonnas on Usin Lugeja, kes otsustas jagada enda mõtteid loetud raamatutsest. Oktoobriks luges ta läbi Julia Galefi raamatu "The Scout Mindset."

Eneseabinõuanded ei tugine pahatihti mitte ühelegi tõendile. Mitu korda on sulle öeldud, et eesmärgi saavutamiseks tuleb mõelda positiivselt? See on ilmselt kõige levinum nõuanne, mida armastavad nii keskkooliõpetajad kui ka kuulsamad karjäärieksperdid. Selle nõuande põhiidee on see, et kui näed oma ideaalset tulevikku, jõuad sinna palju tõenäolisemalt.

Risto Uuk rääkis selles taskuhäälingu osas Maris Salaga, kes on lõpetanud kognitiivteaduste bakalaureuse Aarhusi ülikoolis Taanis ja jätkab seal sügisel magistrantuuris õpinguid samal erialal inseneeria kallakuga. Nad vestlesid teaduslikust meetodist, teaduse olulisusest maailma paremaks muutmiseks, teaduse halvast mõjust maailmale, potentsiaalikamatest erialadest maailma paremaks muutmiseks, teadusliku meetodi nõrkustest ja paljust muust.

Risto Uuk rääkis selles taskuhäälingu osas Taivo Pungasega, kes on insener ja andmeteadlane Veriffis. Nad vestlesid üldiselt enesearengust, aga kitsamalt ratsionaalsusest, produktiivsuse strateegiatest, vaimsest tervisest, esinemishirmust, välismaal tippülikoolis õppimisest, eriala valimisest ja muust sellisest.

Kõigi olendite kannatuste leevendamiseks paistab esmapilgul esmatähtsa eesmärgina farmiloomade heaolu propageerimine. Põhjalikum analüüs viitab aga sellele, et esmatähtsad võivad olla mitmed teisedki teemad. Lisaks farmiloomade heaolule on olulisel kohal ka metsloomade kannatused, tehisteadvus ning tulevikutehnoloogiate eetiline kasutamine. Prioriteete on aga keeruline seada, sest nii tulevased arengusuunad kui probleemide lahenduste võimalused on ebakindlad. Selle ebakindluse valguses tasub aktivismile läheneda üha neutraalsema hoiaku ning paindlikkusega. Järgnev arutelu annab ülevaate valdkonna-neutraalse (ingl cause-neutral) lähenemise olemusest ja selle kasust.