Maailma rahvaarv kasvab jõudsalt ning puhast vett ja maad jääb aina vähemaks. Prügisaared ja -hunnikud kerkivad ning sudu katab metropole. Kliima soojeneb, ekvatoriaalsetel aladel
muutub palavus üha väljakannatamatumaks, liustikud sulavad ja vesi neelab maad. Paaniliselt püütakse välja arendada uusi taastuvenergiasüsteeme ning jäätmeid ümber töödelda.
Kerkivad olulised küsimused, et kuidas tagada tervele maailmale piisavalt elektrienergiat või kuidas toita kaheksa miljardit inimest?

‍
Praegune toidutootmissüsteem on erakordselt ressursimahukas. Juba loodusuurija David Attenborough tõi välja: ,,Me peame muutma oma dieeti. Maakera ei suuda toetada miljardeid
lihasööjaid’’. See on tõsi, sest loomne toodang on ressursikasutuselt äärmiselt keskkonda koormav, moodustades 14.5% kogu CO2 emissioonidest (Food and Agriculture Organization
of the United Nations, 2026). Kategooriate mõttes on loomakasvatus 4. kohal: eespool on veel vaid energiatootmine, transport ja tootmine/ehitus (Howell, 2025).
Loomakasvatus on ebaefektiivne. Iga 100 kalorit põllusaaki nagu soja, teravilja või kaunvilju toodab tagasi vaid 40 kalorit piima, 12 kalorit kana ja vaid 3 kalorit veiseliha (Greenpeace,
i.a.). Et saada 350 kalorit veiselihast on on niisiis vaja umbes 12 000 kalorit teravilja: ühe toidukorra veiseliha jaoks on vaja kasvatada teravilja nii palju, et inimene saaks pea nädal
aega söödud. Need numbrid on jahmatavad, arvestades, kui suur hulk inimesi maakeral elavad näljas ja puuduses.

‍
Tihti räägitakse mandlite või soja keskkonnamõjust ja kõrvutatakse seda loomse toodangu keskkonnamõjudega. Hiigelsuured alad metsa Amazonases ja mujal Lõuna-Ameerika riikides
on maha võetud ja asendatud sojapõldudega. Nii et pole need taimetoitlased nii süütud midagi, eks? Tuleb siiski meeles pidada, et 80% toodetud sojast läheb farmiloomade söödaks:
kui sööd 100 grammi kanarinda, on sinna peidetud 96 grammi soja ja 100 grammis juustus on 24 grammi soja (WWF, 2025). Maailmas on 80 miljardit farmilooma, kes kõik tahavad süüa.
Selle asemel, et eraldada põllumaad, et kasvatada toitu inimestele, eraldatakse maad ja võetakse metsi maha, et kasvatada toitu farmiloomadele. Siis eraldatakse veel maad, sest 80
miljardit farmilooma tuleb ju kuhugi mahutada ja enamik põllult saadud toodangust söödetakse neile.

‍
Üks oluline aspekt on veel veekulu: loomakasvatus kasutab 30% planeedi puhta vee varust (The FAIRR Initiative, 2025). Veekulu sõltub ka sellest, milliseid loomi kasvatatakse.
Veiseliha on kõige veenõudlikum (The FAIRR Initiative, 2025). Vett läheb nii söödakasvatuseks, loomakasvatuseks kui tapmiseks ja töötlemiseks. Et toota üks kilogramm
liha, on vaja 15 000 liitrit vett, linnuliha nõuab aga 4000 liitrit (The FAIRR Initiative, 2025). Mida ette võtta? Üleöö kogu maailma taimetoitlasteks ilmselt ei harjuta, sest lihasöömine on
juurdunud sügavale kultuuri. See oleks nagu püüda eestlastelt ära võtta laulupeo traditsioon või mõni teine oluline tava. Jõululauale käib ikka seapraad, eks? Eestlane sööb aastas 78
kilogrammi liha, mis on kolm korda rohkem kui oleks tervislik (Talita, 2025). Ja poed on pungil ebatervislikke lihatooteid nagu rasvast sealiha, peekonit, viinereid, vorste ja muud
töödeldud liha. Kogu see veekulu, energiakulu, maakulu ja valminud toit teeb inimesele pigem karuteene.

‍
Iga inimene saab astuda selle sammu, et tarbib vähem loomset toodangut. Ehkki on arusaadav, et see on raske kultuuriruumis, kus kõik päevapraed sisaldavad liha ja kus
piimatooted täidavad pool poodi: jogurtid, kohupiimakreemid, kohukesed, kohupiimapastad, pett, keefir, hapupiim! Õnneks tekib taimseid valikuid üha juurde ning taimse eelistamine on
lihtsamaks muutumas. Taimne toit on hea tervisele ja hea planeedile.

‍

Kasutatud kirjandus
Food and Agriculture Organization of the United Nations. (2026). Livestock solutions for climate change. https://www.fao.org/family-farming/detail/en/c/1634679/
Greenpeace UK. (n.d.). Meat and dairy: environmental impacts explained. https://www.greenpeace.org.uk/challenges/meat-and-dairy/
Howell, B. (2025, June 30). The world’s top seven most polluting industries. The Eco Experts. https://www.theecoexperts.co.uk/news/top-7-most-polluting-industries
WWF UK. (2025). The soy story revisited: How retailers’ commitments to tackling soy-driven deforestation and conversion compare (WWF-UK report). https://www.wwf.org.uk/sites/default/files/2025-10/WWF-soy-story-revisited-2025.pdf
The FAIRR Initiative. (2025). Water use and scarcity in animal agriculture. https://www.fairr.org/resources/knowledge-hub/water-use

Kaanefoto allikas: Our World in Data: Environmental Impact of Food Productsion