Veebruari raamatuks olen valinud Hannah Richie “Not the End of the World”, mis keskendub kliimamuutuste mõjudele. Kuna kliimaärevus on tänases ühiskonnas väga sage, tõmbas juba selle raamatu pealkiri mind lugema. Inimesed tajuvad maailma erinevalt ning emotsionaalne kogemine ei kirjelda reaalset maailma täielikult. Autor on kogenud andmeanalüüsija ning kirjutanud mitmeid artikleid Our world in Data lehele, mistõttu kutsuski raamat end lugema.
Kuigi kliimamuutused on maailmas suur probleem, ei ole kõik veel katastroof. Suurt muutust on üksi keeruline ellu viia, mistõttu on oluline see, et saame enda elus teha väiksemaid muudatusi. Autor kutsus üles muutma enda elu keskkonnasõbralikumaks ning alustama väiksestest sammudest. Üldjuhul nõustun sellega, et palju väiksemaid samme viivad suurema muutuseni ning on jätkusuutlikumad.
Ainus osa raamatust, mis mulle ei meeldinud, oli peatükk toidust, sest see läheb vastuollu loomade heaolu liikumisega. On teada, et loomse toidu jalajälg on suur ning taimne toit on keskkonnasäästlikum - läheb vaja vähem maad ja vett, et inimkond ära toita (loe juurde meie teisest blogi artiklist "Praeguse tidusüteemiga ei saa jätkata"). Veiseliha on kõige suurema jalajäljega toit, mistõttu soovitab Richie, et kui liha tarbid, siis valida kanaliha. Kui aga vaadata loomade heaolu vaatenurgast, elavad kanad farmiloomadest kõige halvemates tingimustes. Kana kasvab 37 päevaga mitme kiloseks, mistõttu tema enda jalad teda enam ei kanna - seetõttu hukatakse aastas miljoneid kanu. Nii jõuame järelduseni, et kui võimalik, tarbi taimset - parem sulle, loomadele ja kliimale.
Oluline, mille raamatust kaasa võtan, on see, et tasub otsa vaadata andmetele, et otustada, mis toimib. Kliimamuutus on üks suuremaid muresid maailmas ja mõjutab kõiki inimesi, mitte-inimloomi ja loodust meie ümber. Kõik pole lootusetu ning praegu on palju võimalusi, et muuta oma jalajälg väikseks ning aidata ka kogukonnal seda muuta. Soovitan raamatut lugeda eriti neil, kellel on kliimaärevus, sest näiteks minul muutus ärevus sellest väiksemaks. See aga ei pruugi igaühel samamoodi toimida ning olen teadlik, et kliimamuutused on endiselt probleem, mis vajab lahendamist, mistõttu on meie vastutada, et ka tuleviku põlvkonnad saaksid elada head elu.
Usin Lugeja
