Tänapäeval võib üks suurimaid probleeme olla loomade kannatused lihatööstuses. Üksnes USA tööstusfarmides kasvatati ja tapeti aastal 2015 umbes 9,2 miljardit looma ning seda tingimustes, mis põhjustasid loomadele tõenäoliselt äärmisi kannatusi.Kõnealune probleem paistab olevat uskumatult kõrvalejäetud. Praeguseks arvavad paljud eksperdid, et loomadel on teadvus ning valu tundmise võime, kuid inimeste kannatustele kipume omistama tunduvalt suuremat kaalu kui loomade omadele. Seda võib vaadelda kui üht spetsietsismi vormi. Spetisetsismi iseloomustab loomade väärtustamine tunduvalt vähemal määral kui see oleks õigustatud.

Risto Uuk rääkis selles taskuhäälingu osas Holger Kiigega, kes on Tallinna Tehnikakõrgkooli filosoofia lektor ja Tallinna Ülikooli filosoofia doktorant. Nad vestlesid efektiivse altruismi filosoofiast ja liikumisest, efektiivsest altruismist kui tagajärje-eetikast, põhjustest efektiivse altruismiga tegelemiseks, võimalikest vastuväidetest efektiivsele altruismile ja ka sellest, kuidas karjääri läbi võimalikult palju head teha.

Kõigi olendite kannatuste leevendamiseks paistab esmapilgul esmatähtsa eesmärgina farmiloomade heaolu propageerimine. Põhjalikum analüüs viitab aga sellele, et esmatähtsad võivad olla mitmed teisedki teemad. Lisaks farmiloomade heaolule on olulisel kohal ka metsloomade kannatused, tehisteadvus ning tulevikutehnoloogiate eetiline kasutamine. Prioriteete on aga keeruline seada, sest nii tulevased arengusuunad kui probleemide lahenduste võimalused on ebakindlad. Selle ebakindluse valguses tasub aktivismile läheneda üha neutraalsema hoiaku ning paindlikkusega. Järgnev arutelu annab ülevaate valdkonna-neutraalse (ingl cause-neutral) lähenemise olemusest ja selle kasust.

MTÜ Efektiivne Altruism Eesti annab välja stipendiumi vähemalt 18-aastastele motiveeritud ja ambitsioonikatele inimestele efektiivse altruismi õppimiseks.

Eestis on keskmine brutokuupalk 2018. aasta lõpu seisuga ligikaudu 1300 eurot. Pärast makse jääb sellest kätte umbes tuhat eurot. See tähendab aastas ligikaudu 12 000 eurot sissetulekuid. Kui sellised andmed sisestada heategevusorganisatsiooni Giving What We Can veebilehele “Kui rikas ma olen?” kalkulaatorisse, selgub, et keskmine eestlane on maailmas 9% kõige rikkamate inimeste seas. Kui ta otsustaks annetada oma sissetulekust 10% heategevusele, jääks ta ikkagi 10% kõige rikkamate sekka.

Inimkonna majanduse ajaloos ei olnud 200 000 aasta jooksul toimunud just kuigi palju märkimisväärset – valdava enamiku ajast elasid peaaegu kõik inimesed võrdväärselt ühe dollari eest päevas. Ent seda seni, kuni leidis aset teaduslik-tehniline revolutsioon, mis tõi kaasa maailma SKP hüppelise ja seni jätkuva kasvu. Arvestades sellega, kuivõrd on need avastused ja leiutised maailma muutnud, võime öelda, et elame inimkonna ajaloos enneolematus ajastus, ning ma usun, et meie eetilised arusaamad ei ole veel olukorrale järele jõudnud. Teaduslik-tehniline revolutsioon on muutnud nii meie arusaama maailmast kui ka meie võimekust seda muuta. Praegu vajame hoopis eetilist revolutsiooni, et jõuda selgusele, kuidas kasutada neid olulisi ressursse maailma paremaks muutmiseks.

Selles postituses anname lühiülevaate Efektiivne Altruism Eesti septembri, oktoobri ja novembri tegevustest ja saavutustest.

Raising for Effective Giving (REG) rahastab parimaid organisatsioone, mis tegelevad kõige pakilisemate probleemidega. Aga mis täpselt on kõige pakilisem probleem? Selgitame lühidalt selles postituses, miks seame prioriteediks kaugtulevikku sekkumist, ja eriti sellist, mis püüab vältida halvimaid sündmusi, mis põhjustaksid suuri kannatusi.

Kuidas võrrelda kaht karjäärivalikut, et aru saada, kui rahuldustpakkuvad ning positiivse mõjuga nad on? Sellise võrdluse tegemine võib peaaegu võimatuna tunduda, ent meie arvame siiski, et taolised mõtisklused saavad valikuni jõudmisele kaasa aidata. Artiklis näitame, kuidas taandada kahe töökoha võrdluse neljale tegurile, mis seega moodustavad meie karjääriraamistiku, kujutades endas täisväärtusliku ning positiivse mõjuga karjääri peamisi tahke.

Kujuta ette, et sa kõnnid kooli või tööle ja äkki märkad, et tiiki on kukkunud laps, kes on uppumise äärel. Sa saaksid lapse väga lihtsalt päästa, kuid rikuksid kallid riided ja jääksid kooli või tööle hiljaks. Kas sul on kohustus laps päästa, hoolimata kuludest, mis sellega kaasnevad? Enamik inimesi ilmselt arvab, et jah, meil kõigil on selline kohustus.