Risto Uuk rääkis selles taskuhäälingu osas Taivo Pungasega, kes on insener ja andmeteadlane Veriffis. Nad vestlesid üldiselt enesearengust, aga kitsamalt ratsionaalsusest, produktiivsuse strateegiatest, vaimsest tervisest, esinemishirmust, välismaal tippülikoolis õppimisest, eriala valimisest ja muust sellisest.

Risto Uuk rääkis selles taskuhäälingu osas Urmo Kübaraga, kes on president Kersti Kaljulaidi vabakonnanõunik. Nad vestlesid targast annetamisest, miks tegeleda heategevusega, rahvusvahelisest vs eestipõhisest annetamisest, emotsionaalsest ja ratsionaalsest heategevusest, teenin-et-annetada karjäärist ja paljust muust.

Risto Uuk rääkis selles taskuhäälingu osas Andreas Palmiga, kes on Pariisi Poliitikauuringute Instituudi tudeng ja lõpetamas sellel õppeaastal oma bakalaureusekraadi Edinburghi ülikoolis. Nad vestlesid Harvardi ülikooli psühholoogia professor Steven Pinkeri raamatu "Enlightenment Now" 19. peatüki üle, mis räägib eksistentsiriskidest. Juttu tuli sellest, miks Pinker arvab, et eksistentsiriskidest mõtlemine ei ole hea, tehnoloogia optimismist ja pessimismist, tehisintellekti ohtudest ja paljust muust.

Tänapäeval võib üks suurimaid probleeme olla loomade kannatused lihatööstuses. Üksnes USA tööstusfarmides kasvatati ja tapeti aastal 2015 umbes 9,2 miljardit looma ning seda tingimustes, mis põhjustasid loomadele tõenäoliselt äärmisi kannatusi.Kõnealune probleem paistab olevat uskumatult kõrvalejäetud. Praeguseks arvavad paljud eksperdid, et loomadel on teadvus ning valu tundmise võime, kuid inimeste kannatustele kipume omistama tunduvalt suuremat kaalu kui loomade omadele. Seda võib vaadelda kui üht spetsietsismi vormi. Spetisetsismi iseloomustab loomade väärtustamine tunduvalt vähemal määral kui see oleks õigustatud.

Risto Uuk rääkis selles taskuhäälingu osas Holger Kiigega, kes on Tallinna Tehnikakõrgkooli filosoofia lektor ja Tallinna Ülikooli filosoofia doktorant. Nad vestlesid efektiivse altruismi filosoofiast ja liikumisest, efektiivsest altruismist kui tagajärje-eetikast, põhjustest efektiivse altruismiga tegelemiseks, võimalikest vastuväidetest efektiivsele altruismile ja ka sellest, kuidas karjääri läbi võimalikult palju head teha.

Kõigi olendite kannatuste leevendamiseks paistab esmapilgul esmatähtsa eesmärgina farmiloomade heaolu propageerimine. Põhjalikum analüüs viitab aga sellele, et esmatähtsad võivad olla mitmed teisedki teemad. Lisaks farmiloomade heaolule on olulisel kohal ka metsloomade kannatused, tehisteadvus ning tulevikutehnoloogiate eetiline kasutamine. Prioriteete on aga keeruline seada, sest nii tulevased arengusuunad kui probleemide lahenduste võimalused on ebakindlad. Selle ebakindluse valguses tasub aktivismile läheneda üha neutraalsema hoiaku ning paindlikkusega. Järgnev arutelu annab ülevaate valdkonna-neutraalse (ingl cause-neutral) lähenemise olemusest ja selle kasust.

MTÜ Efektiivne Altruism Eesti annab välja stipendiumi vähemalt 18-aastastele motiveeritud ja ambitsioonikatele inimestele efektiivse altruismi õppimiseks.

Eestis on keskmine brutokuupalk 2018. aasta lõpu seisuga ligikaudu 1300 eurot. Pärast makse jääb sellest kätte umbes tuhat eurot. See tähendab aastas ligikaudu 12 000 eurot sissetulekuid. Kui sellised andmed sisestada heategevusorganisatsiooni Giving What We Can veebilehele “Kui rikas ma olen?” kalkulaatorisse, selgub, et keskmine eestlane on maailmas 9% kõige rikkamate inimeste seas. Kui ta otsustaks annetada oma sissetulekust 10% heategevusele, jääks ta ikkagi 10% kõige rikkamate sekka.

Inimkonna majanduse ajaloos ei olnud 200 000 aasta jooksul toimunud just kuigi palju märkimisväärset – valdava enamiku ajast elasid peaaegu kõik inimesed võrdväärselt ühe dollari eest päevas. Ent seda seni, kuni leidis aset teaduslik-tehniline revolutsioon, mis tõi kaasa maailma SKP hüppelise ja seni jätkuva kasvu. Arvestades sellega, kuivõrd on need avastused ja leiutised maailma muutnud, võime öelda, et elame inimkonna ajaloos enneolematus ajastus, ning ma usun, et meie eetilised arusaamad ei ole veel olukorrale järele jõudnud. Teaduslik-tehniline revolutsioon on muutnud nii meie arusaama maailmast kui ka meie võimekust seda muuta. Praegu vajame hoopis eetilist revolutsiooni, et jõuda selgusele, kuidas kasutada neid olulisi ressursse maailma paremaks muutmiseks.

Selles postituses anname lühiülevaate Efektiivne Altruism Eesti septembri, oktoobri ja novembri tegevustest ja saavutustest.