Viimastel aastatel on järjest enam kõlama hakanud jutud ühiskonna polariseerumisest, avalikes debattides jääb silma vastastikune süüdistamine, ebameeldivate seisukohtade libauudisteks sildistamine ja muude emotsionaalsete retoorikavõtete aina tihedam kasutamine. Kuidas saaks aga erineva maailmavaatega oponendid arendada sisutihedat arutelu?

Tehisintellekti tõttu on juhtunud juba terve rida väiksemaid ja suuremaid äpardusi. Üha uute intelligentsete toodete turule tulekul võib oodata, et kasvab nii nende sagedus kui ka tõsidus.

Tervishoiule raha kulutamine vaestes riikides on ilmselt kulutõhusam kui jõukamates riikides. Eksistentsiohtude leevendamiseks raha kulutamine võib aga olla veelgi prioriteetsem.

Harvardi ülikooli psühholoogia professor Steven Pinker on kirjutanud raamatu “Enlightenment Now”, mida Bill Gates nimetab enda uueks lemmikraamatuks. Oma varasemas menuraamatus “The Better Angels of Our Nature” arutas ta, et praegune hetk on ajaloo kõige rahulikum.

Kui tehisintellekt on juba valmis, on selle ohtude pärast muretsemiseks liiga hilja. Ohutuse kindlustamiseks võib vaja minna 20-30 aasta jagu teadustööd. Louisville’i Ülikooli arvutiteadlane Roman Yampolskiy rääkis ERR Novaatorile antud intervjuus, mis teda tehisintellekti arendamise puhul kõige rohkem muretsema paneb ja milles tehisintellekti ohtude skeptikud eksivad.

Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad asutaja ja president Kristina Mering leiab, et inimestel on palju head tahet, aga see ei saa alati kokku teadusliku infoga. Sääraselt tegutsedes langetatakse otsuseid, mis ei tee nii palju head kui võiks.

Heategevuse puhul sageli ratsionaalsust esimeseks ei seata. Arvatakse, et pole oluline, kuhu annetad, peaasi, et üldse annetad. Vabariigi Presidendi vabakonnanõunik Urmo Kübar nii ei arva.

21. sajandi filosoofia ja liikumine efektiivne altruism püüab maailma paremaks muuta selmet, lihtsalt filantroopide eneseuhkust upitada. Kasutades tõendeid ja mõistust koos empaatiaga, saab head teha paremini.

Kuidas peaksin mina elama ja mida peaks ühiskond tegema? Nendele küsimustele vastab utilitarismi filosoofia üheselt: õige on teha seda, mis toob kõige rohkem kasu. Selleks on vaja hinnata tegude tagajärgi. Filosoofid Katarzyna de Lazari-Radek ja Peter Singer on kirjutanud kokkuvõtliku raamatu utilitarismist – filosoofiast, kuidas on õige elada.

Inimtasemel või isegi võimekama tehisintellekti loomise osas on palju ebakindlust. Sellest hoolimata muretsevad mõned teadlased selle võimalik ohtude pärast.